Siin oleme väljatoonud mõned levinumad koeraspordialad, mis sobivad ka aussidele! 

​

Agility

Agility on maailmas levinud koeraspordi ala. Koeral ja koerajuhil tuleb läbida erinevatest takistustest koosnev rada, soorituse juures on oluline puhtus ja alles seejärel kiirus. Karistuspunkte e. vigu saab nii tõkete maha ajamise, kui tõrgete eest. Vale tõkke läbimine tähendab aga diskvalifitseerimist. Agility nõuab osavust ja vastupidavust nii omanikult kui ka koeralt. Oluline on omaniku ja koera vaheline suhe, ilma kontaktita ei ole võimalik agilityt harrastada. Vajalikud on mõningad eelteadmised, kutse peale tulemine ja kohapeal püsimine on neist kõige olulisemad. Agility on rajatud omaniku ja koera usaldavale ja heale suhtele, mitte sunnile! Agility on suurepärane viis rakendada oma koera energiat ja mõtlemisvõimet ning seeläbi tugevdada oma suhet koeraga!

Koerad võistlevas kolmes võistlusrühmas:

MINI – koerad turjakõrgusega kuni 34,99 cm
MIDI – koerad turjakõrgusega 35 kuni 42,99 cm
MAXI – koerad turjakõrgusega üle 43 cm

Võistlustel on kolm ametlikku klassi A1, A2, A3, millest A3 on kõrgeim ja ainus rahvusvaheline võistlusklass. Tihti toimub võistlustel ka mitteametlik klass ehk A0, mis on kõige kergem klass ja mõeldud algajatele.

Agility Vikipeedias : https://et.wikipedia.org/wiki/Agility

EKL Agility eeskirjad: https://kennelliit.ee/et/ekl-kkk-dokumendid-ja-blanketid/

Eesti Agilityvõistluste jooksev info: http://agilitykoer.ee/?controller=competitions

 

Kuulekuskoolitus

Kuulekuskoolitus (KK) on ala, mis algselt loodi teenistuskoerte treenimiseks. KK treeningutel ja võistlustel võivad käia kõik koerad. Paljud inimesed soovivad endale lihtsalt kuulekat sõpra, ega soovi võistelda. Kuulekuskoolituse eesmärgiks on anda koertele kuulekuse algõpetus, õpetada koeraomanikele õiget ja asjalikku suhtlemist koeraga.

Kuulekuskoolitus on rahvuslik ala, mis on välja töötatud Eesti juhtivate teenistuskoerte treenerite poolt. Soovijatel on võimalus võistelda ja käia eksamitel. Eksamitel ja võistlustel kontrollitakse õpitu tulemust. Ülesannete täitmisel hinnatakse korrektsust, allumist ja kontrollitavust. Samas on ka olulised koera energia ja rõõm tehtud tööst.
Võisteldakse kolmes astmes KK-1 , KK-2 ja KK-3. Kuulekuskoolituses korraldatakse ka Eesti meistrivõistlusi, sellel tasemel ei näe enam eksimusi, vaid määravad kiirus ja korralduste täitmise täpsus. Meistrivõistlused toimuvad vaid kõige kõrgema klassi KK-3 koertele.

KK kõikides astmetes peab koer kohal lamama ja kõrval käima, kusjuures mõlema ülesande sooritamisel lastakse stardipüstolist paar pauku (alates KK-2-st). Koer ei tohi laske karta. Lisaks tuleb sooritada veel juurdetulek, liikumiselt istuma, lamama ja/või seisma jäämine, eseme toomine (ka üle barjääri) ning ka koera kohale saatmine. 

Kuulekuskoolitus on ala, millest on hiljem lihtne edasi minna teiste teenistuskoertele mõeldud spordialade juurde nagu põllujälg ja IGP (IPO).

EKL Kuulekuskoolituse eeskiri: https://kennelliit.ee/et/ekl-kkk-dokumendid-ja-blanketid/

 

Sõnakuulelikkuse koolitus

Sõnakuulelikkuse ehk lühendatult SK koolituse eesmärgiks on õpetada koerale meeldivat käitumist ja sõnakuulelikkust ning samas koeraomanikule õiget ja asjalikku suhtlemist koeraga. SK koolituses on eriline tähelepanu pööratud just koerajuhi ja koera vahelisele kontaktile ning koera soovile alluda käskudele ka siis, kui ta on ilma rihmata ning koerajuhist eemal.

SK võistluste eesmärgiks on kontrollida koolituse tulemust ehk koera ja koerajuhi vahelist koostööd, samuti koerale õpetatud käitumise taset. Lisaeesmärgiks on loomasõbraliku ja terve võistlusõhkkonnaga koeraharrastuse loomine. 

 

Sõnakuulelikkus on rahvusvaheline dressuuri ala, kus võistlustel eristatakse nelja raskusastet, nimelt algklass, SK1, SK2 ja SK3 ehk rahvusvaheline klass.

Kergeimas ehk algklassis võistlemiseks peab koer oskama kõrval kõndida, lamada, istuda, seista, juurde tulla, paigal püsida ning ületada turjakõrgust barjääri.

Kõrgemates klassides lisanduvad raskemad elemendid, nt koera distantsilt koonustega märgistatud ruutu saatmine, koerajuhi lõhnaga eseme ära tundmine, apport nii ilma tõket ületamata kui hüppega üle tõkke, kaugjuhtimine (st asendivahetused distantsilt), juurdekutsumine seismise ja lamamise peatustega, liikumise pealt seisma ja istuma jäämine jmt.

Tõutud koerad võivad osaleda võrdväärselt tõutunnistusega koertega, v.a Eesti meistrivõistlused ja rahvusvahelised võistlused.

 

EKL sõnakuulelikkuse eeskirjad ja muud SK puudutavad dokumendid: https://kennelliit.ee/et/tegevus/vaba-aeg/sonakuulelikkuse/

 

Rallikuulekus

Rallikuulekus (RK) on koeraspordiala, milles on esiplaanil koera ja koerajuhi vaheline suhtlemine ning koostöö. Rallikuulekuses ei ole põhirõhk täpsusel, vaid meeskonna koostööl!

Tegemist on toreda koeraspordialaga, mis põhineb kuulekuskoolitus baaselementidel (istu, seisa, lama, kõrval käik jne), kus koer koos koerajuhiga läbib käsumärkidest koosneva raja ning sooritab erinevaid vahvaid harjutusi. Rallikuulekus põhineb rõõmul, suhtlusel ja koostööl.

Rallikuulekuses on mõttetööd nii omanikule kui koerale ning kuna rajad on muutuvad, siis ei hakka kunagi igav! Antud spordiala sobib kõigile koertele ja nende omanikele, kellel on hea suhe ning kontakt, mida pidev harjutamine kindlasti ka soodustavad.

Rallikuulekuse eeskiri ja teised dokumendid: https://kennelliit.ee/et/ekl-kkk-dokumendid-ja-blanketid/

 

Vetelpääste

Veepääste – algselt newfoundlandi koertele ja landseeridele mõeldud ala, mille eesmärgiks oli säilitada neile tõugudele omast päästeinstinkti ja ujumisoskust. Katsetel mõõdetakse koera võimet vees ülesandeid täita ja tema füüsilist vastupidavust näiteks peab koer sooritama mitmeid elemente — hüppama paadist vette, vedama paadi randa, tooma eseme jne. Tänapäeval osalevad veepääste treeningutel ja katsetel erinevat tõugu ja ka segaverelised koerad – piiranguid seavad vaid koera füüsilised võimed. Selle ala harrastamiseks peaks koer armastama ujumist, ta peaks olema piisavalt suur ja tugev, et vedada kaldale abi vajav inimene või paat – seda ka suure tuule või lainetuse korral.

Ala on igal juhul praktiline, kuna ühel hetkel võib koera oskus päästa inimelu.
Veepäästega tegeleb Põhja-Eestis - Eesti Newfoundlandi Koerte ja Landseeride Tõuühing.  
Lõuna-Eestis - Lõuna-Eesti veepäästegrupp Märjad Käpad.

Veepääste katse eeskiri: https://kennelliit.ee/wp-content/uploads/2019/06/VPeeskiri_2019.pdf

Eesti Newfoundlandi Koerte ja Landseeride Tõuühing http://www.vesikoer.ee/

Lõuna-Eesti veepäästegrupp Märjad Käpad https://www.facebook.com/L%C3%B5una-Eesti-veep%C3%A4%C3%A4stekoerte-grupp-M%C3%A4rjad-k%C3%A4pad-1565358203776931/

Päästeliit https://paasteliit.ee/eripaaste/

 

Päästekoolitus

Tegemist on alaga, mida on väga huvitav õpetada ning mis annab koerale   väga kasulikud oskused ja samas ka hea koormuse. Sellel alal korraldatakse võistlusi   Eestis, kuid võistlustele saab minna ka teistesse riikidesse proovima.   Päästmist saab õpetada kahes keskkonnas: metsas või varemetes. Mõlemal juhul   peab koer leidma kaduma läinud inimese ning sellest koerajuhti informeerima.   Tegemist on jällegi väga praktilise alaga, sest inimesi kaob pidevalt   metsadesse ning nende leidmine koerte abil on üks lihtsamaid võimalusi.

Päästekoerte koolitamisega tegeleb Eesti Otsingukoerte Klubi,  rohkem infot nende kodulehel www.otsingukoerad.ee

Rahvusvaheline päästekoerte eksamite eeskiri: https://kennelliit.ee/wp-content/uploads/2018/10/IPO-R-2019-eeskiri-EE.pdf

 

Abi- ja teraapiakoerad

Teraapiakoer on eritreeningu läbinud koer, kes suudab luua ning pakkuda kontakti seda vajavatele inimestele, leevendades sellega pingeid ja luues sideme ümbritseva maailmaga.

Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühing http://teraapiakoer.ee/

Teraapiakoer : https://et.wikipedia.org/wiki/Teraapiakoer

​