AJALUGU

 

Austraalia lambakoer on üks uuemaid karjakoera tõuge maailmas. Tõu ajalugu ulatub 100. aasta taha. Kuigi tõu nimetus viitab rohelisele mandrile, on tema tõeliseks kodumaaks Ameerika. Üks populaarsemaid teooriaid nime saamise kohta on, et

"need sinised koerakesed" saabusid Ameerikasse koos Baski karjustega Austraaliast  19. sajandi alguses.

Ja sellest tulenevalt nimetati nad Austraalia lambakoerteks.

Raamatus „All About Aussies" mainitakse, et Austraalia lambakoer on aretatud  bordercollie, Pürenee lambakoera, pikakarvalise collie ja tänaseks väljasurnud smithfieldi koerast.

Ameeriklaste eesmärgiks oli aretada aussist (Austraalia lambakoera levinud hüüdnimi) koer, kes suudab teha oma tööd erinevates ilmastikutingimustes (jääkülmas vihmas, lumes ja lõõmava päikese käes).

Koer kes oleks kiire, tark, energiline, vastupidav ja suurepäraste tööomadustega.

Koerte aretus keskendus põhiliselt käitumis- ja tööomadustele.

Sugu said jätkata vaid need koerad, kes said oma tööga hästi hakkama.

​​

​

​

ISELOOM

 

Austraalia lambakoer on intelligentne keskmist kasvu koer, tugeva karjatamis- ja kaitseinstinktiga.

Ta on meeldiv ja ustav kaaslane, suurepärane perekoer.

Talle meeldib olla osaline igapäevaaskeldustes ja tegemistes, nautides peremehe lähedust.

Ta on nagu vari, kes saadab oma omaniku kõikjal. Usina karjakoerana on ta väga vastutustundlik oma kohustuste ees (suhtes), ajab ta siis parajasti karja,  kaitseb maja või tegeleb mõne muu temale antud ülesandega.

Tänapäeval kasutatakse aussisid ka pääste- ja teraapiakoertena ning nendega harrastatakse erinevaid koeraspordialasid.

Aussi sobib eelkõige  aktiivsele inimesele. Tõu energilisus võib üllatada paljusid. Nad jooksevad, hüppavad ja möllavad palju. Aussi omanik peaks olema valmis pakkuma oma koerale piisavalt tegevust, nii liikumise kui ka ajutöö kaudu.

Aussi on kõige õnnelikum siis, kui ta saab ennast väsitada nii füüsiliselt kui vaimselt.

Tõu omaduste plusspooleks võib pidada kindlasti tema rõõmsameelsust, naljasoont  ja soovi olla omaniku lähedal.

Aussi omanik ei pea kunagi muretsema üksinduse pärast, sest aussi on valmis teda saatma kõikjal: vannitoas, tualetis, pesu pesemisel, söögivalmistamisel, televiisori vaatamisel jne.

Nad on nõus olema kus iganes (autos, bussis) peaasi, et saaks olla peremehe läheduses.

Ausside puhul  ei tohiks aga kindlasti unustada, et neil on tugevalt arenenud kaitseinstinkt ja nad on valmis andma oma elu kaitstes oma peremeest. Eelkõige peitub selle armsa mõmmiliku välimuse taga aga siiski tubli töökoer.

Aussid on erinevad nii oma olemuselt kui ka välimuselt. Kui mõne teise tõu puhul võib tunduda, et üks koer on teise koopia ja ainult nende omanikud teevad neil vahet, siis ausside puhul on see pigem vastupidi.

Kahte ühesugust aussit on raske leida, erinevused algavad kõrvade asendist, turjakõrgusest, silmavärvist, saba pikkusest...

Levinumad värvid on: red ja black tricolor, red ja black, red ja blue merle.

​