TERVIS

Austraalia lambakoerad (aussid) on suhteliselt terve ja pikaealine tõug,

kuid nagu igas tõus esineb ka aussidel terviseprobleeme.

Nende hulgas kahjuks ka; 

puusaliigese düsplaasia,silmahaigused, epilepsia, autoimuunhaigused.

Kasvatajad saavad aretuses kasutatavaid koeri testida ja kasutada ainult terveid isendeid,

kuid kahjuks ei garanteeri see, et kõik tervete vanamate järglased on 100% terved. 

Inglisekeelne link, kus leiate  aussidel esinevate haiguste kohta infot: www.ashgi.org

Haigused

Puusaliigese düsplaasia
Koeral on valesti kulunud puusaliiges. Liigese pideva kasutamise järel muutub see üha lahtisemaks, kulub ebanormaalselt ja võib muutuda artriitiliseks.

Puusaliigese düsplaasiaga koerad kõnnivad tihti omapärasel moel ja kipuvad istuma mõlemad jalad ühel pool keha.

Loe siit pikemalt...

Epilepsia
Epilepsia on neuroloogiline häire, millele on iseloomulikud ootamatud korduvad muskulatuursed, sensoorsed või psüühilised atakid koos või ilma teadvuse kaotuse või äkiliste krampideta. Epilepsiat on keeruline diagnoosida, võimatu täielikult välja ravida ja tegemist on koertele väga palju vaevusi põhjustava haigusega. Lisaks kaasneb selle haigusega  palju valu ja psühholoogilist pinget haigestunud koerte omanike jaoks.  Sellest tulenevalt on soovitav mitte aretuses kasutada ükskõik milliste regulaarsete krampide all kannatavaid koeri. Kuigi tegemist on ühe hirmsama haigusega koera ja omaniku jaoks, on õnneks tänapäeval olemas ravimid, mille igapäevasel tarbimisel on paljudel haiguse all kannatavatel koertel võimalik enam-vähem normaalset elu elada. Tähelepanu tuleks ka pöörata asjaolule, et kõik koeral esinevad krambihood ei pruugi alati olla epilepsiahood. Krambid on ka paljude haiguste või mürgitusseisundite kõrvalsümptomiks.  
Loe siit pikemalt...

Vähkkasvaja
Koera keha mingis piirkonnas hakkavad rakud kontrollimatult produtseeruma moodustades  selgepiirilise või ebakorrapärase kujuga moodustise, mille ülalpidamiseks kulutab keha üha rohkem ressurssi tingides organismi seisundi nõrgenemise või hääbumise. Vähkkasvaja võib areneda väga kiiresti, kuid võib ka suureneda aeglaselt pika perioodi jooksul. Tihti võib vähkkasvaja kujuneda krooniliseks, mistõttu uus kasvaja võib tekkida pärast vana eemaldamist kas uude või vanasse kohta. Vähkkasvaja on tänapäeval siberi huskyde seas kujunenud levinuimaks surmapõhjuseks. Suurima riskifaktoriga kehapiirkonnad on suguorganid. Haigusele on vastuvõtlikemad ebatiinuse all kannatavad emased koerad ja eakad koerad. Mõned allikad viitavad, et on olemas mõningane seos koera toidu ja vähkkasvajate tekkimise vahel.

Kilpnäärme alatalitlus
Koerte seas levinuim sisenõrenäärme häire. Kilpnääre ei erita normaalseid koguseid türoksiinihormooni. Tüüpiline märk kilpnäärme alatalitlusest on kaalukasv ka väikeste toidukoguste juures, karva puudumine ja karvakaotus. Enamus kilpnäärme alatalitsusega koerad on loiud, eelistavad sooja keskkonda ja kannatavad vähe füüsilist koormust. Kilpnäärme alatalitluse diagnoosiga koerad peavad kogu ülejäänud elu sööma regulaarselt tablette, et tagada neile enam-vähem normaalset elukvaliteeti.
Loe siit pikemalt...  (inglise keeles)

Krüptorhism e. peitmunandilisus
Üks või mõlemad munandid ei ole laskunud munandikottidesse vaid püsivad kõhuõõnes.  Monorhismiga koertel asub ainult üks munand munandikotis, teine püsib kõhuõõnes. Need koerad võivad saada järglasi, kuid kuna tegu on päriliku omadusega ei ole lubatud nende koerte aretuses kasutamine. Üldiselt on soovitav peitmunandilisusega koerad kastreerida, kuna kõhuõõnde jäänud kärbunud munandil on kõrgendatud oht areneda edasi kasvajaliseks. 

HSF4(HC)-Pärilik Katarakt 
Sümptomiks on läätse hägunemine või läbipaistvuse kadumine suuremal või vähemal määral. Juhul, kui katarakt haarab mõlema silma terve läätse, on loom pime.  Osalise kae puhul võib nägemine mingis osas olla säilinud. Päriliku hallkae puhul esineb kae mõlemas silmas, kuid teises silmas võib ta tihti välja lüüa alles paar kuud hiljem. Noortel koertel esinev pärilik hallkae ehk katarakt tundub olevat leivinuim pärilik silmahaigus . DNA uuringud viitavad, et pärilik katarakt võib päranduda retsessiivsel teel. Võimalik testida geenitestiga. Tulemus: puhas; kandja; haige.
 

PRA (Progressive Retinal Artrophy) ehk arenev silma võrkkesta kõhetumine (kokkukuivamine). PRA esineb ikka veel pea kõigis tolleri liinides ehk haigeid koeri  ja haiguse kandjaid leidub pea iga tolleri sugupuus. PRA pärandub retsessiivselt ühe autosomaalse geeni vahendusel, mis tähendab, et haigestumiseks peab koer saama geeni mõlemalt vanemalt. Haige koera kõik järeltulijad pärandavad haiget geeni, kuigi nad ei pruugi ise haigestuda.
PRA on haigus, mis põhjustab mõlema silma võrkkesta kõhetumist, mis lõppeb koera pimedaks jäämisega. Esimesteks sümptomiteks on koera hämärapimedus ja nägemisala kitsenemine — koer näeb vaid enda ette. Sümptomite ilmnemisvanus ja haiguse süvenemine on väga muutuvad. Tavaliselt tuvastatakse PRA 5—7- aastastel tolleritel, kuid haigus võib avalduda ka varem. Koera nägemisvõime hakkab nii või teisiti nõrgenema 5—10-aastaselt.

PRA-staatuse selgitamiseks on olemas geenitest, mille abil on võimalik välja selgitada, kas koer on PRA suhtes puhas ehk terve (A – ei esine vigast geeni), PRA-kandja (B – üks vigane geen) või PRA-haige (C – kaks vigast geeni). Sobivate aretusvalikutega hoitakse ära haigete koerte sündimine ja pikemas perspektiivis vähendatakse ka haigust kandvate koerte määra tolleri tõus. Seepärast on testi tegemine soovitatav kõigile aretuskoertele.

CEA – collie silmaanomaalia (collie eye anomaly) ehk skleera õhenemise sündroom. Tegemist on retsessiivselt päranduva haigusega. See tähendab, et koer peab haigestumiseks saama vigase geeni mõlemalt vanemalt. CEA esineb üldiselt mõlemas silmas, kuid muutused võivad olla kummaski silmas erinevad. CEA põhjuseks on silma embrüonaalse arengu ajal embrüonaallõhe osaline sulgumatus.

CEA-d saab diagnoosida silmapõhjauuringuga. CEA diagnoosimiseks silmapõhjauuringuga peaks koera silmi uurima juba kutsikana, 6—10-nädalasena, kuna hiljem võib pigment CEA peita. Koera silmade olukord on kindlalt teada vaid siis, kui silmi on uuritud nii kutsikana kui ka täiskasvanuna. Haigus on kaasasündinud ja ei progresseeru.

CEA jaguneb vastavalt raskusastmele kolmeks:

1. CRD ehk CH on kergeim ja levinuim vorm ning tähendab soonkesta vaegmoodustumist. Soonkesta veresooned on puudulikult arenenud.

2. Koloboom kujutab defekti (skleera väljapoole kummumist) nägemisnärvi diskuse kõrval või sees. Väga suur koloboom mõjutab tõenäoliselt ka nägemist.

3. Ablatio retinae on CEA tõsiseim vorm. See tähendab retina osalist või täielikku irdumist. Ablatsiooniga silmast on koer pime.

 

DM - Koerte degeneratiivne müelopaatia

(DM) on progresseeruv seljaaju haigus, mis avaldub koertel vanemas eas (tavaliselt 7-8 aasta vanuselt). Selle geneetilise haiguse esmasteks kliinilisteks tunnusteks on tagajäsemete ataksia (liikumisvaegus ja kordinatsioonihäired). Haiguse hilisemas faasis tekib koertel tagakeha nõrkus (loom ei suuda enam püsti seista) ning tagakeha halvatus, millele järgneb hingamisseisak ja surm. Kliiniliste nähtude ilmnemisel viiakse üldjuhul läbi eutanaasia. Esmastest sümptomitest kuni surmani võtab keskmiselt aega 3-12 kuud.

CMR- ( inglise keelne info)
Canine Multi-focal Retinopathy (CMR) is a recessively inherited eye disease 
The disease generally develops in young dogs before 4 months and might progress slowly, might appear to heal, or might even appear and then go away again. Some dogs affected with CMR do not show clinical symptoms of disease until later in life.  The modifiers of CMR disease are a subject of research interest.  Some lesions disappear with no remaining sign, while some lesions leave a wrinkled area – a fold. Some leave the lasting lesion of a blister formation. Most dogs exhibit no noticeable problem with vision despite their abnormal appearing retinas. And in almost all cases, CMR does not progress significantly over time. The disease seems to have a consistent pattern among the breeds identified so far, although lesions in the Coton de Tulear are often more serious and seem to remain longer than in some of the other CMR-affected breeds. 

MDR1- infot leiate 
SIIT
ravimid mida ei tohi kasutada MDR1 testimata austraalia lambakoertel.